Minust
Inimene teises tugitoolis– minu tee Sinuni
Kuidas sündis LuxMentis?
See otsus ei sündinud vaikses mõtiskluses ega pika planeerimise tulemusena. Polnud suurt strateegiakoosolekut ega äriplaani. Oli vaid üks hetk. Üks tööintervjuu. Vestlus, mis läks sügavamale, kui kumbki meist oskas aimata.
Mu küsimused intervjuudel ei ole tavapärased stiilis „kus sa näed end viie aasta pärast?“ – need uksed jäävad enamasti niikuinii suletuks ja ma ei armasta selliseid küsimusi.
Vestlus liikus hoopis sinna, kuhu inimesed harva satuvad… isegi iseendaga. Me ei rääkinud ainult tööst, rollidest ja tulemustest. Me puudutasime kohti, mis tavaliselt jäävad vestlustes puutumata – neid, kus hakkab asju juhtuma. Need on need hetked, mil tavapärased maskid mida intervjuudele ikka kaasa võetakse – hakkavad iseenesest eest libisema.
Seal, vaiksete nihestuste ja sisemiste taipamiste tsoonis, hakkabki alati midagi juhtuma. Midagi päris.
Kandidaat istus mu vastas. Me rääkisime. Ausalt, kohati isegi ebamugavalt ausalt. Vahel naerdes, vahel sõnade vahel vaikides. Ja siis, üsna ootamatult, loksus midagi paika. Temas. Ja ka minus.
„See tund… oli mulle olulisem kui kolm aastat teraapiat,“ ütles ta. „Ma sain selguse. Isegi kui ma seda tööd ei saa, tean ma nüüd, mida endaga edasi teha.“
Hetk vaikust.
Siis muie: „See vestlus oli nii hea, et mul on kahju, et ma selle eest maksta ei saa.“
Selleks ajaks olin ma juba ammu harjunud, et töövestlused minuga ei kulge mööda harjumuspärast rada ja näinud erinevaid reaktsioone sellele. Minu kabinetis on nutetud. Ja nutmise eest tänatud. On vaadatud peeglisse – vahel esimest korda.
Aga sel hetkel… jäi midagi minusse. Sügavale. Mõistmine, et võib-olla pole mu töö tegelik tähendus ainult personalitöös. Võib-olla on midagi veel. Midagi, mille nimel tasub ust avada.
Nii sündis LuxMentis.
Vaikselt, aga vältimatult.
Miks ma seda teen?
Mind on alati paelunud inimene – see, mis jääb pealispinna taha- motiivid, hääletoon, vaikused vestluste sees. See huvi viis mind õppima psühholoogiat Tartu Ülikooli ja on saatnud mind läbi kogu elu.
Viimased 25 aastat olen töötanud personalijuhina, olles inimeste kõrval nii tööelu tormides kui ka eraelu kriisides.
Need sajad kohtumised hetkedel, kui inimene vajab selgust, julgust ja mõistvat kuulajat, on olnud mu suurimad õpetajad. Olen õppinud, kuidas päriselt kuulata. Millal vaikselt olla. Ja millal küsida see üks küsimus, mis nihutab kogu mõtteviisi.
Täna olen psühholoogilise taustaga nõustaja ja aktiivne NLP praktik, kes aitab sul märgata seda, mida sa seni ei ole näinud. Minu meetodid on segu tunnustatud teadmistest ja isiklikust elukogemusest. Kasutan NLP (neurolingvistilise programmeerimise) mudeleid, mis toovad nähtavale alateadlikud mõttemustrid, aitavad sul end ümber sõnastada – ja astuda uuele rajale, mis ei ole kellegi teise, vaid just sinu enda oma.
Minu tööriistakast – NLP teraapia ja psühholoogi tarkus käsikäes
Erinevalt traditsioonilisest psühholoogiast on NLP teraapia praktiline ja lahendustele suunatud lähenemine, mis võimaldab soovitud muutusi saavutada sageli oluliselt kiiremini. Sellel teel ei keskendu me ainult miksidele, vaid pigem tegeleme küsimusega “kuidas” – kuidas liikuda edasi, kuidas saada sisemine selgus, kuidas käituda enesekindlamalt, jne..
NLP praktik kasutab täpseid tehnikaid, mis erinevad tavalisest coachingust. Siin ei ole tegu pelgalt heade soovitustega, vaid kasutame selgeid ja teadlikke töövõtteid, mis mõjutavad sinu mõttemustreid ja käitumist just seal, kus päriselt on muutust vaja – mitte pinnal, vaid sügaval sinu sisemaailmas.
Psühholoogilise taustaga nõustajana usun, et sügav ja tähenduslik vestlus vajab aega ja rahu ega talu survet või kiirustamist. Iga kohtumine sünnib vastavalt sinu valitud tempole, koos seame eesmärgi millele keskenduda, et saavutada oodatud selgus ja kasvamine.